Saare pindala on 16,9 hektaret, rannajoone pikas on 2,27km. Kahel pool saart asuvad väinad Suur salm ja Väike salm.
Nimi
Nimi Gräsö tähendab rootsi keeles ‘rohusaart’ (gräs ‘rohi, ö ‘saar’). Rootsikeelsed nimekujud on olnud ka Grääs Öen, Gräsör ja Gräsgrund, saksa keeles Grasholm. Per Wieselgren pakkus saare nimekujuks Gräsör – ‘rohukari’.
Kohalikud elanikud kasutasid saare kohta nimesid “Kresulimaa” ja “Kresuli”. Rannakalurid kasutasid nime “Rohusaar”. 1689 aasta ürikus leidub nimi Heina Sahr [saar].
Loodus
Saare põhjapoolne neem on Pihlakakari, läänepoolne Pendiksekari ots ehk Üksnäs (‘metsaraideneem’), kagupoolne Sadamakari (kunagise kalapaadisadama järgi), lõunapoolne Madikse nukk ehk Madiksekari ots, idapoolne Nõmmekari ots.
Saare lõunaosas asub lepik ja idaosas kõrged kadakad. Saarel leidub ka mände. Kräsulist umbes 200 meetrit ida suunas asub Kumbli saar.
Ajalugu
Taani päritolu ajaloolane Paul Johansen on oletanud, et 1032. aastal võis saare lähedal toimuda Raudvärava lahing,kuid lahingu täpne toimumiskoht ei ole teada.
Aegna elanikud kasutasid Kräsulit heinamaana. 1919 läks saar Viimsi valla ranniku elanike kasutusse. Kräsuli asustasid veebruaris 1918 või sügisel 1922 Aegnalt pärit asukad. Saare elanike püsitegevuseks oli kalandus, kuid mitmed neist olid seotud salapiirituse veoga Soome. Enne teist maailmasõda asus saarel 5 majapidamist: Kalavälja, Jüri, Pendikse, Kaasiku ja Nõmme.
Nõukogude lennukid pommitasid 21. septembril 1944 saart, hävitades Nõmme talu elumaja. Üks lendur tulistas kuulipildujast saare elanikke ja loomi. Pommitamise järel lahkusid mitmed elanikud läände.
Saar kuulus nõukogude ajal Kirovi-nimelise kolhoosi koosseisu ja oli enamjaolt asustatud.
Allikas: Tõnu Viik, Wikipedia