Rohuneeme maastikukaitseala on loodud 2009.a. Viimsi valla poolt Rohuneeme endise külavanema Eesti bioloogi Jüri Martini algatusel. Maastikukaitseala loomise eesmärk on kaitsta piirkonna unikaalset loodust ning säilitada mitmekesist taimestikku. Kaitseala hõlmab metsa ning kiviseid ja liivaseid rannikualasid. Rohuneeme maastikukaitseala on koduks mitmetele kaitsealustele taimeliikidele, mis rikastavad piirkonna looduslikku mitmekesisust. Kaitseala pindala on 243ha. Kaitseala piirneb ühest küljest mere, kolmest küljest Rohuneeme, Püünsi ja Kelvingi küladega.
Kaitsealused taimeliigid
Viimsi valla tellitud 2024. aasta taimede inventuuri käigus tuvastati kaitsealal kuus III kaitsekategooriasse kuuluvat taimeliiki:
- Suur käopõll (Valeriana sambucifolia) – orhidee, mis kasvab nii gruppidena kui ka üksikult raketibaasi ümber kulgeva „ringtee“ äärtes.
- Roosa merikann (Armeria maritima)– kasvab peamiselt liivastel päikesele avatud aladel.
- Rootsi kukits (Thesium ebracteatum) – Kasvab hetkel kaitsealal vaid ühes kohas, aga seal vaibana.
- Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) – orhidee, mis vajab avatud elupaiku.
- Roomav öövilge (Epipactis helleborine) – Metsa all varjus kasvav väike orhidee.
- Lisaks kasvab kaitsealal ka III kaitsekategooriasse kuuluv karulauk (Allium ursinum).
Lisaks leiti samal aastal kaitsealalt I kaitsekategooriasse kuuluv samblaliik – Roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis), mis kasvab vanades niisketes okasmetsades kõdunenud lamapuidul. See leid on eriti oluline, sest tegemist on väga haruldase ja elupaiga suhtes ka nõudliku liigiga.
Rohuneeme maastikukaitseala on looduslikult mitmekesine piirkond, kus leidub mitmeid loomaliike. Kuigi ala põhifookus on metsakoosluste ja maastiku säilitamisel, on seal täheldatud muuhulgas järgmisi loomaliike:
Imetajad
- Harilik orav (Sciurus vulgaris) – vallatu väikeimetaja, keda võib näha puude võrades liikumas.
- Mäger (Meles meles) – endale urge kaevav segatoiduline loom.
- Metskits (Capreolus capreolus) – kaitsealal elutsev tavaline suuruluk.
- Põder (Alces alces) – metsas on täheldatud põdra tegutsemise jälgi.
- Metssiga (Sus scrofa) – kuigi kava koostamise ajal nende tegutsemise jälgi ei täheldatud, ei saa nende esinemist välistada.
Linnud
Rohuneeme maastikukaitseala on mitmekesise linnustikuga piirkond, kus leidub nii tavalisi kui ka haruldasemaid linnuliike.
2012 aasta kevadel viidi läbi linnuloendus, mille käigus registreeriti järgmised linnuliigid:
- Sinikael-part (Anas platyrhynchos)
- Kaelustuvi (Columba palumbus)
- Kägu (Cuculus canorus)
- Metskiur (Anthus trivialis)
- Käblik (Troglodytes troglodytes)
- Must-kärbsenäpp (Ficedula hypoleuca)
- Väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) – kuulub III kaitsekategooriasse
- Musträstas (Turdus merula)
- Laulurästas (Turdus philomelos)
- Salu-lehelind (Phylloscopus trochilus)
- Mets-lehelind (Phylloscopus sibilatrix)
- Väike-lehelind (Phylloscopus collybita)
- Metsvint (Fringilla coelebs)
- Kuuse-käbilind (Loxia curvirostra)
- Hallvares (Corvus corone)
Lisaks täheldati kaitseala kohal lendamas kolme merikotkast (Haliaeetus albicilla), kuigi teadaolevalt nad seal ei pesitse.“ Ehk lisaks siia juurde, et merikotkas on I kaitsekategooriasse kuuluv Eesti suurim röövlind.
Rohuneeme rannavööndis on endale sobiva pesitsemis- ja toitumisala leidnud ka mitmed III kaitsekategooriasse kuuluvad ristpardid (Tadorna tadorna).
Rohuneeme poolsaare asend muudab selle sobivaks kohaks rändlindude jälgimiseks, eriti sügisel, kui võib näha lääne suunas liikuvat rännet.
2016. aasta sügisel täheldati seal haruldast liiki – lapi tsiitsitaja ehk keltsalind(Calcarius lapponicus). Tegemist on harva Eestist läbirändava liigiga.
Rohuneeme maastikukaitseala mitmekesist elupaika erinevatele linnuliikidele ning on väärtuslik paik nii linnuvaatlejatele kui ka loodushuvilistele. Rohuneeme maastikukaitseala on mitmekesise linnustikuga piirkond, kus leidub nii tavalisi kui ka haruldasemaid linnuliike.
Roomajad ja kahepaiksed
– Harilik nastik (Natrix natrix) – roomaja, kes ei pelga veekogusid ja on osav ujuja.
– Vaskuss (Anguis frangilis) – kehakujult madu, aga tegelikult on tegemist sisalikuga
– Arusisalik (Zootoca vivipara) – elupaikade suhtes küllaltki leplik roomajaliik.
– Rohukonn – III kategooria kaitse all
Rohuneemelt on leitud paaris kohas väikeselt alalt ka I kaitsekategooriasse kuuluvat seent nimega limatünnik (Sarcosoma globosum). Tegemist on kuusikute ja kuuse-segametsade liigiga, kelle viljakehasid võib kohata varakevadel (märtsist maini, soojematel talvedel isegi jaanuaris, veebruaris)
Rohuneeme küla elanikele ja külastajatele on ala oluline nii loodusväärtuste kui ka puhkevõimaluste poolest. Märgistatud matkarajad ja looduslähedane keskkond loovad suurepärased võimalused looduses viibimiseks, looduse tundmaõppimiseks ja vaikuse nautimiseks.
Kaitseala säilitamine on oluline samm meie kodukoha looduspärandi hoidmisel. Palume kõigil külastajatel järgida kaitseala eeskirju: mitte kahjustada taimestikku ega häirida loomastikku ning viia prügi alati endaga kaasa.
Huvi korral on võimalik Rohuneeme Maastikukaitse ala kohta rohkem lugeda “Rohuneeme Maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026”. Dokument on leitav siit.
Eriline tänu Viimsi Valla keskkonnaspetsialistile Maris Markus, kes jagas ohtralt ajakohast infot Rohuneeme maastikukaitseala liikide kohta ning jagas fotosid.
Allikad: Wikipedia, Viimis Vald, Riigi Teataja, Viron Retkiopas.