Rohuneeme kabeli ja kalmistu lugu ulatub üle 400 aasta tagasi, omades seeläbi väärikat tähendust Rohuneeme ja Viimsi aja- ja kultuuriloos.
Esimesed teated Rohuneeme kabeli kohta pärinevad 1569. aastast, kus ajalooürikutes mainitakse Aegna saare vastasküljel asuvat kabelit.
1689. aasta kaardil on Rohuneeme maaninale joonistatud kabel ning nimetus “vana kabel mandril”. Samuti on kasutatud nimetust St. Jacobs Capell.
Rohuneeme kunagise kabeli ja sealse surnuaia tekkelugu pole teada. Rahvajutud räägivad, et see ehitati merehädast päästetud inglise laevakapteni poolt. Kui Rootsi ajal asutati Kaarli kirik, siis allutati ka Rohuneeme kabel ja surnuaed 1670. aastal Kaarli kirikule.
Toona kasutasid Rohuneeme kalmistut ka Aegna saare elanikud. Pärast Kaarli kiriku mahapõlemist Põhja sõja ajal allutati Rohuneeme kabel koos Viimsi poolsaarelt pärinevate koguduse liikmetega 1724 aastal Pühavaimu kirikule. On teateid, et Rohuneeme kabelit kasutati veel 1759 aastal, kui seal kohalik talupoeg pidas palvetunde. Hiljem kabel lagunes – viimsi mõisnik krahv K.M. Stenbockile anti küll luba kabel taastada, kuid seda ei teostatud.
Vanimad teated matustest Rohuneeme kabeli juures pärinevad 1736. aastast. Täpset Rohuneeme vanema kalmistu asukohta pole teada, arvatud on, et surnuaed paiknes Rohuneeme maaninal, mõningate teadete kohaselt paiknes see rohkem sisemaal.
Peale Rohuneeme kabeli lagunemist hakati 19. sajandi alguse paiku rohkem kasutama Pirita kalmistut. 1882 aastal ehitati Aegna saarele uus puidust kabel. Aegna saare kabelit kasutati ka Rohuneeme ja Püünsi küla elanike poolt.
1920 aastal muudeti Aegna saar suletud saareks, kuna sinna rajati rannapatereid. 1921 aasta talvel demonteeriti Aegna kabel ja toodi mööda jääd mandrile. Rohuneeme külas, Oti talu poolt annetatud maatükil pandi kabel taas püsti, kabeli ümber tehti surnuaed. Siin asubki praegune kabel ja surnuaed.
Rohuneeme kabel lammutati hävituspataljoni poolt 1944. aastal, kalmistut kasutati edasi. 1960. aastate keskel lasi S.M. Kirovi nimeline kalurikolhoos ehitada kalmistule endise kabelivundamendi keskele väiksemõõtmelise silikaatkivist surnukuuri.
2002 aastal alustati Rohuneeme puukabeli taastamistöödega. Eestsvedaja ja töö põhiline teostaja oli Sulev Ennomäe. Taastamistööde käigus selgus, et vana kabelikell oli kõik need aastat Laine Kleesmenti käes hoiul olnud. Vana tornikell sai koha taastatud kabeli tornis ja taastatud kabel õnnistati sisse 2004. aastal. Rohuneeme kalmistu vanem osa on tänaseks muinsuskaitse all.
Rohuneeme kabeli renoveerimine
Rohuneeme kabel-kiriku renoveerimistööd on edenenud suuresti tänu kohalike inimeste initsiatiivile. Taastustööde tõeliseks meistrimeheks on Viimsi KK käsitööõpetaja Sulev Ennomäe, kes hoiab korras kogu Rohuneeme kalmistut. Tema meistriteoseks sai ka kabelile uue katuse ja torni ehitamine, mis hävitati peale II Maailmasõda. Viimsilane Laine Kleesment tagastas kirikule kella, mis on paigaldatud oma auväärsele kohale kellatornis.
Etendus “Lugu Rohuneeme kabeli tornikellast”
Viited: Rohuneeme surnuaia infotahvel, Viimsi Teataja.