Rohuneeme küla (ajaloolise nimega Longenes) on esmakordselt mainitud 1375. aastal, 1543 – Rohuwen või Rohoneen. Rikkaliku ajalooga ja looduskaunis küla asub kolmelt küljelt mere ääres ja ühel küljel piirneb suur metsalaam. Rohuneeme ainulaadne loodus, kus kaunis rannajoon ja iidne mets sulanduvad ühte, on elukeskkonnaks 422 külaelanikule, kes hindavad rahu ja looduslähedust.
Rohuneeme elanikud on oma kodukoha üle uhked ja armastavad seda. Paljude perede esivanemad on elanud siin juba sajandeid ning ka järeltulevad põlved valivad koduks just Rohuneeme. See järjepidevus on andnud külaelule ühtsuse ja ajaloolise tähenduse.
Rohuneeme küla paelub külastajaid oma mitmekesise ajaloo ja looduskaunite paikadega. Tuntuimad vaatamisväärsused on Maisiniidi kivi (Rohuneeme rändrahn), ajalooline Rohuneeme kabel ja kalmistuga ning endine raketibaas.
Rohuneeme metsas 243ha suurune Rohuneeme maastikukaitseala, mis on loodud piirkonna unikaalse looduse ja mitmekesise taimestiku säitlitamiseks. Maastikukaitsealal looklevad tervise- ja loodusmatkarajad.
Rohuneemest on pärit mitmed silmapaistvad isikud. Astronoom Tõnu Viik on sündinud ja kasvanud Rohuneemes. Euroopa parlamendi liige aastatel 2004-2019 Tunne-Väldo Kelam ja tema abikaasa Mari-Ann Kelam elavad Rohuneems. Eesti Teaduste Akadeemia liige akadeemik Jüri Martin oli Rohuneeme esimene külavanem. Laulja Hanna-Liina Võsa on kasvanud Rohuneemes. Rohuneemest oli pärit ka Julius Lambot, kes oli Riigikogu II koosseisu liige.